Ühe inimese mõju

10 Mar

Leitud Rein Raua raamatust “Vend”

  • Muidugi on mul veel alles küsimused, millele ma küll oskan, aga ei taha vastata. Kas üliinimlik on ühtlasi ebainimlik? Kas on õige, et mõõdame kõike, millesse usume, igavese, muutumatu ja külma tõega, mida keegi meist pole kunagi tundnud? Miks on nii, et kahetsuse tõenäosus on seda suurem, mida siiram ja spontaansem on tegu?
  • Armastus algab võimest eelistada täiusele ebatäiuslikkust /…/ Sellest, et sa mõistad oma vanemate, oma kodumaa, oma laste ja oma kalli inimese puudusi ja vigu, loomulikult igatsed, et neid poleks, kuid ometi ei võtaks nende asemele iial kedagi või midagi teist, mis siis, et vigadeta.
  •  – Ma ei saa aru, kuidas sa oled lubanud maailmal endale sedasi peale astuda. (Wend) – Sest ma lootsin, et ta astub minust üle. (Laila)
  • Aga mulle paistab, et sa oled lasknud endal teisele poole painduda. Võib-olla on nii mugav, aga kindlasti ei ole nii õige, ja valem on süüdistada selles maailma. Ka lookas laudade vahelt võib näljasena läbi kõndida see, kes ei siruta kätt.
  • Ma usun küll, et kõik mis on olnud, voolab koos verega mu soontes, aga kui mu süda tuksub, siis on ikkagi alati käes ainult praegune hetk. (Tume)
  • Aga tugevad ei täna kedagi ja sestap ei saagi sinul olla muud rõõmu kui see, et vaid tänu sinule on nad tugevaks saanud. (Nelk)
  • Ma olen nagu sportlane, kes on juba oma rinnaga rebinud katki finišilindi, aga hoog viib mind veel edasi. Ainult et, nagu igaüks meist, olen ma üksi rajal, sest see ei ole võidujooks. (Nelk)
Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s