Kaks maailma, ühel ajal

23 Feb

“Punaste metsade taga” Claude Duneton´i sulest:

  • Me näeme üksnes seda, mida me vaatame, ja vaatame üksnes seda, mis on meie peas juba kuju võtnud.
  • Me hoiame kõigest kinni, eriti aga oma pahedest.
  • Viimaste aastasadade kõige ulatuslikum utoopia sai toitu justnimelt kroonilisest huvipuudusest, inimeste teadlikust ja visast pimestatusest.
  • Aga meie ajal on Maa peal selliseid paiku ka, kus inimjaht ei ole aastaringi lubatud, siis peidavad sõjamehed oma metsikuse kenade põhjenduste taha. Igal ajastul on omad moed: kolonisatsioon, dekolonisatsioon, inimõigused, inimkonna heaolu – inimesearmastus, päris naeru ajab peale!

Ja täiendavalt vahetekstina David Dumortier´i Danslalune´ist:

  • Puurivarbade vaheline vaba ruum on laiem kui üks varb: linnu vangistus põhineb niisiis peamiselt avadel.
Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: